Tansley ökosüsteemi paradigma
Kuhni teoorial on olnud suur mõju teadusfilosoofidele, ühiskonnateadlastele ning ka teadlastele endile.
Ökosüsteem on üks tähtsamaid kontseptsioone ökoloogias.
Tansley sisuliselt lõi tänapäevase arusaama ökosüsteemi funktsioneerimisest. See teooria vastandus varasemale. Clementsi teooria näited:
Taimestik on orgaaniline üksus, mis moodustab kompleksse organismi omades teatavaid funktsioone ja struktuuri. See läbib arengu, mis on sarnane ühe taime arenguga. Taimestiku suktsessioon toimib läbi biootiliste suhete ja on alati progressiivne. Üksnes selline “kompleksne organism” võimaldab taimestiku arengut klimaatilisse kliimaksisse. Clementsi järgi pidavat olema erinevatel geograafilistel tsoonidel oma kliimaksid. |
Tansley ei nõustunud Clementsi peamise väitega: “... Taimestiku suktsessioon toimib läbi biootiliste suhete ja on alati progressiivne...” Tansley: “...antud paiga taimestik on tegelikult tasakaalu väljendus kõigi mõjuritega k.a. abiootilised sh. klimaatilised tegurid. Tansley: “Organismide kompleks ökoloogilises ühikus on bioom. Lisades bioomile mõjuvad abiootilised tegurid saadakse ühtse süsteemina talitlev ökosüsteem. See ühtne kompleks moodustab dünaamilise ekviliibriumi. Suktsessioon ja areng on üleüldised nähtused, mis viivad selliste tasakaaluliste süsteemide suunas”.
Kas Tansley ökosüsteemi paradigma kehtib siiani?
Tal leidus ka mitmeid arvustajaid. Nt. heideti ette liigset abiootiliste mõjurite rõhutamist ja bioloogilise süsteemi muutmist “füüsikalis-mehhaaniliseks”. Üks suur hüpe ökosüsteemi paradigmas oli Lindemani katse avardada seda ainevoogude näitamise kaudu, st. näidata ökosüsteemi talitlust kvantitatiivselt. |