Anomaaliate esinemine paradigmas
Paradigmaga ei ole kunagi võimalik seletada kõiki uuringute tulemusi.
Kuhn nimetabki anomaaliaks probleeme, mida ei ole võimalik lahendada paradigma sees.
Avastused algavad teadvustamisega anomaalia esinemisest normaalteaduses. See tuleneb sellest, et loodus ei ole täitnud paradigmast tingitud ootusi, mis valitsevad normaalteaduses. Anomaaliateks võivad olla siin näiteks vaatluste või eksperimentide tulemused. Selles etappis ei pruugi esineda otsest katset teooriat muuta, et kohandada teooriat vastavalt neile vasturääkivustele.
Anomaalia esineb ainult paradigma antud taustal. Mida täpsem on antud paradigma ning mida enam see hõlmab, seda tundlikumaks indikaatoriks on see anomaaliate suhtes.
Kui mingitel põhjustel hakkavad esilekerkinud anomaaliad tunduma enamana, kui lihtsalt normaalteaduse järjekordse mõistatusena, siis algab üleminek kriisile ja seega ekstraordinaalsele teadusele.
Kriiside olulisus seisnebki märguandmises, et aeg on teooria välja vahetada.
Anomaalia esineb ainult paradigma antud taustal. Mida täpsem on antud paradigma ning mida enam see hõlmab, seda tundlikumaks indikaatoriks on see anomaaliate suhtes.
Kui mingitel põhjustel hakkavad esilekerkinud anomaaliad tunduma enamana, kui lihtsalt normaalteaduse järjekordse mõistatusena, siis algab üleminek kriisile ja seega ekstraordinaalsele teadusele.
Kriiside olulisus seisnebki märguandmises, et aeg on teooria välja vahetada.
Järgnevalt video anomaaliast Kuhni teoorias: